Mis riik saab dollari rallist tugevaima hoobi?

Dollar tugevnes alates juunist 2014 kuni märtsini 2015 kaubanduse põhiselt arvestatuna 12%. Oxford Economicsi kinnitusel on sellisel skaalal rallimine väga haruldane nähtus, mida on finantskriisi aegseid järske liikumisi välja jättes ette tulnud vaid 1990ndate lõpus.

„See võib rikkuda ära arenevate turgude kasvu. See puudutab eelkõige neid juhtumeid, kus on suured käärid dollaripõhiste kohustuste ja varade vahel nii ettevõtete, pankade kui ka valitsuste puhul,“ rääkis Slater.

Oxford Economicsi kinnitusel on kõige suurema riski all Venemaa, Brasiilia, Kolumbia, Türgi ja Tšiili.

Tugevnev dollar on tihedalt seotud ka toorainete hindadega ja see mõjub halvasti toorainetest sõltuvatele arenevatele turgudele. Samal ajal kui dollar on rallinud 12%, on naftahinnad kukkunud 50%.

Siiski ei valmista odav tooraine peavalu kõigile arenevatele turgudele. Näiteks Hiina, India, Korea ja Taiwan lõikavad madalatest energiahindadest hulga kasu.

Samal ajal moodustab tooraine eksport Venemaal, Tšiilis ja Venetsueelas umbes 17% SKPst. Sõltumine toorainest on kõrge ka Malaisias, Argentiinas ja Kolumbias, kus see moodustab SKPst 8-9%.

Mõned riigid võidavad

Kuue indikaatori põhjal järeldab Oxford Economics, et kõige tugevama löögi saavad dollari rallist Malaisia, Tšiili, Türgi ja Venemaa. Need hõlmavad tooraine ekspordi osakaalu SKPst, inflatsiooni, erasektori võla osakaalu SKPst, kogu välisvõla osakaalu SKPst, lühiajalise võla osakaalu välisvaluuta reservidest ja võlapõhist valuutakursi muutust alates 2014. aasta keskpaigast.

Samade indikaatorite alusel saavad Slateri kinnitusel kõige vähem lüüa Korea, Taiwan, Hiina, India ja Filipiinid.